LEPITUS

Lepitus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus lepitaja toetab erapooletu isikuna lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Sisuliselt tähendab lepitamine lepitusosaliste läbirääkimiste vahendamist professionaalse läbirääkimiste valdkonna asjatundja poolt.

Hea Koolitus OÜ juhataja Veiko Värk on kogenud lepitaja - ta on tegutsenud professionaalse ärilepitajana alates 2014. aastast ning lisaks lepitamisele on ta viinud teistele lepitajatele läbi mitmeid eduka lepitamise alaseid koolitusi. Praeguseks on ta lepitanud juba üle 60 juhtumi. Nendest juhtumitest lausa üle 70% on lahenenud kokkuleppega - osapooled on lepitaja poolt läbi viidud lepitusmenetluse tulemusel jõudnud kokkuleppele.

Nii kõrge kokkulepete osakaal on lisaks lepitaja  sobivatele isikuomadustele ilmselt tingitud sellest, et kuna lepitaja on taustalt nii jurist kui psühholoog, saab ta lepitamisel rakendada nii enda teadmisi ja kogemusi juura maailmast kui ka suurepäraseid suhtlemise ja läbirääkimiste psühholoogia alaseid teadmisi ja oskusi. Sisuliselt lepitus ongi juura ja psühholoogia kokkupuutepunkt - nende mõlema hea tundmine loob suurepärased eeldused edu saavutamiseks.  

Millal võiks lepitusest kasu olla?  

Põhimõtteliselt tasub seda kaaluda alati, kui läbirääkimised teise osapoolega mingil põhjusel soovitud viisil ei suju.

Lepitus ehk läbirääkimiste vahendamine professionaalse läbirääkimiste valdkonna asjatundja poolt vähendab ilma vahendajata (harilike) läbirääkimiste puuduseid nagu info vähesus ja selle ebausaldusväärsus ning tajutud info moonutatus, aidates muuta tajutud konfliktolukorra mõlema poole võitu tähistavaks olukorraks. 

Lepitus on ka suurepärane alternatiiv kohtumenetlusele, sest see on oluliselt kiirem ja soodsam ning lisaväärtusena aitab taastada ja parandada osapoolte omavahelisi suhteid. 

Liiatigi on praktikas kohtumenetluse puhul kohtuistungil niikuinii peaaegu alati kohtuniku esimene ettepanek osapooltele kokkulepe sõlmida. Seetõttu on oluliselt kasulikum püüda kõigepealt mõistliku kokkuleppeni jõuda lepitaja vahendusel ja enne, kui on juba kulutatud aasta aega kohtuistungi ootamisele ning tuhandeid eurosid õigusabikuludeks. Isegi kui lepitus kokkuleppeni ei vii, annab see kindlasti olukorrast oluliselt parema ülevaate ning aitab teha õigemaid otsuseid.